Kõik tooneritootjad annavad oma toonerite kohta info, mitu lehte konkreetne tooner prindib. Praktikas aga prindib üks kassett rohkem ja teine vähem. Millest see tuleb?
Tooneri lehekülgede arv on määratud standardiga. Testimisel printerid töötavad vaikesätetega ruumis, kus on kindel temperatuur ja õhuniiskus. Printimistöö tehakse ilma pausideta. Välja prinditakse ühesuguseid lehti, millel on 5% kattuvust ja kindel kirjastiil (ISO/IEC 19752 must-valge test lehekülg lisatud pdf failina).
Kasutajatena prindime aga dokumente, kus on erineva pikkusega tekstid, pildid, graafikud, värvilised logod. Kasutame kahepoolset printimist, kopeerime, prindime sageli väga vähe korraga, erinevad printimise tumedus, teravus ja stiil. Printerid kasutavad erineva versiooni draivereid ja sätteid. Juhtub, et tooner vahetatakse printeri esimese märguande peale “Toner low”, tegelikkuses aga on sel hetkel veel u 10% toonerit alles. Printerid seisavad teinekord pikka aega sisselülitatutena puhkeolekus, mille käigus printimiskvaliteedi tagamiseks nad iseenesest iga määratud aja järgi natukene sätivad. Ka kalibreerimise käigus, kus me otseselt ei prindi, kulub veidi toonerit.
Ega looduses ole teismoodi, igal lehesööjal on oma käekiri. Lehti näritakse mitmel eri moel, kuid looduses on kõik läbimõeldud ja kontrollitud. Kuidas poilased enesekaitset teevad, et häirimatult oma elu elada ja kõht korralikult täis süüa, sellest lugege palun lisatud artiklist.
Kõiki, kes veebruarikuus meile teada annavad, et neile kuluks ära tooner, printer, paber või printeritehniku abi, täname kommipakiga “Oravake” (Kalev, 175 gr).
Ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255.
Mardikad prindivad läbimõeldult!
Kas olete kunagi märganud, et kui putukad, lestad või teised väikesed loomad söövad puude
ja põõsaste lehti, siis lehtedesse tekkinud augud näevad välja nagu mustrid ja koguni ehk
justkui krüptilised sõnumid?
Kuigi suurima tõenäosusega väikesed lehesööjad loomad oma krõmpsutamisega müstilisi
sõnumeid siiski ei saada, on üks väikeste mardikate sugukond – poilased, oma lehemaiuses
siiski väga omapärane.
Nimelt, kui röövikud ja teised putukavastsed söövad lehti, siis reeglina alati mööda serva ja
piki lehe soont. Ümara kehaga poilased söövad lehtedesse auke aga ühtlaselt mööda kogu
lehe pindala. Tulemuseks on, et kogu põõsas näeb eemalt välja justkui täpilisena, mis teeb
aga poilaste endi tuvastamise põõsa peal ülikeeruliseks, sest augud on poilaste keha
suurused ja sarnased. Nii „prindivad“ poilased oma signatuure mööda käidud lehti laiali.
Teksti lõid Aleksei Turovski ja Mattias Turovski, zoosemu@hotmail.com, www.facebook.com/zoosemu