Tere kallid kliendid!
Kas teadsite, et maailmas on üha enam inimesi, kes ei ole kunagi puu otsa roninud, rabas käinud , mitte kunagi oma silmaga looduses metslooma näinud, pimedas metsas viibinud? Veelgi vähem on inimesi, kes on paljalt ujumas käinud nagu need kaunitarid, keda kujutab Peeter Must oma maalil. Vaadake palun lisatud failist Harry Liivranna poolt selleks kuuks valitud kunstiteost.
Võtame suve esimesest kuust parima!
Kuna puhkuste hooaeg on algamas, palun vaadake oma toonerite varud üle, kas printer on ikka töövalmis ka siis, kui teid kontoris ei juhtu olema. Kui prindite, siis ikka koos Berolinaga!
Meie ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255.
Igale pakile lisame maiustusi😉
Teie Berolina
Peeter Must
Peeter Must (s 1967), kes 1985. aastal lõpetas Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassi ja 1993. aastal
Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna lõpetas, kuulub 21. sajandil efektselt esile tulnud
põlvkondlikku ja aktiivsesse figuraalkompositsiooni ning loodusvaateid viljelevasse
neohüperrealistide seltskonda. Slaid või värvifoto pakub Mustale märksa enamat kui vaid
mehhaaniline mahamaalimine – värvifotost või slaidist tõukumine on talle oluline muude
visuaalsete eesmärkide saavutamiseks, millest esikohal on vaba maalilisus. Musta viimaste
aastate teemadering koondub maalikunsti ajaloos ammu klassikaks saanud suplejate süžee
ümber, mida käesolev teos demonstreerib. Neis aastail 2020-2022 valminud seeriana
tõlgendatavates õlimaalides tegeleb Must niinimetatud igavese suve motiiviga – me näeme
lõõskavas päiksevalguses vette minemas, veest välja tulemas, ennast kuivatamas, riidesse
panemas, päevitamas kahte alasti noort naist. Figuuri kadreering reedab kohe kompositsiooni
aluseks olnud fotot, kuid maali koloristlik käsitlus on kaugel fotorealistlikust teravusest või
tahtlikust “fookusest väljas”-võttest. Realistlikumalt modelleerib Must ainult figuurid, ülejäänud
maalipinda käsitleb ta aga nagu abstraktsionist, kellena ta maalijana muuseas 1990. aastatel
debüteeris. Vaadeldes loodust üldistatuna, pigem tingliku kui konkreetsena, peab ta figuuri
maalides dialoogi impressionistide traditsiooniga, seda isegi töö ülesehituses. Maalides varje,
peegeldusi ja vastupeegeldusi, esitleb Must end kui Pierre-Auguste Renoir´i andunud õpilane –
ebaeestilikult kirka värvikoosluse esindaja. Suplejate žanr kätkeb endas loomulikult ka aktimaali,
seetõttu on Musta teostes omal kohal erootiline dimensioon ja mäng salonglike standarditega,
millele kunstnik mõnikord isegi irooniliselt viitab kitšilike raamidega. Foto ja tekst Harry Liivrand