Tere kallid kliendid!
Veebruaruikuu on üks õnnelik kuu. Talve jõud väheneb ja kevad peagi läheneb. Täna on Tartu rahu päev, järgmisel nädalal on sõbrapäev, 17ndal veebruaril laseme liugu ja võtame vastu uue Tulihobuse aasta. Põnevesega ootame 20ndat veebruari, sest see on päev, mis lubab kogu maailmale suurt taaskäivitumist, sest Saturn ja Neptuun kohtuvad ja teevad seda sodiaagiringi alguspunktis 0 kraadi jääras. See seis on niivõrd haruldane ja lubab uusi võimalusi igaühele meist kui ka kogu maailma rahvastele, kes ehk suurt muutust ja reseti just vajavadki.
Lisatud pdf failist lugege palun Harry Liivranna kirjutatud lugu kunstnik Enno Hallekis, kes lapsena Rohukülast kaluripere pojana sõjajalust Rootsi põgenes. Vaat kuidas võivad halvad olud hoopis heaks pöörata! Kunagi ei tea, mis elul meile varuks on…
Kui aga juhtub, et teie töökohal on näha väsinud printereid, kel ei ole süüa ja kes on jäänud justkui sõjajalgu, siis andke neile palun uue elu võimalus.
Meie ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255. Kui prindite, siis ikka koos Berolinaga!
Teie Berolina
Enno Hallek “Kaasaskantavpäikeseloojang” (1990-2025)
Enno Hallek “Kaasaskantav päikeseloojang” (1990-2025)
Kaluri peres sündinud ja 1943. aastal koos perega Rootsi põgenenud Enno Hallekist (7.11.1931 Rohuküla -31.12.2025 Stockholm) kujunes peale Stockholmi kunstiülikooli lõpetamist 1958. aastal kiiresti juhtivaid rootsi maalikunstnikke. Tema esimesed isiknäitused 1960. aastatel tegid ajalugu – tema loomingus sündis mitte vaid Rootsi vaid kogu Põhjamaade popkunst. Avalikkusele kõige tuntumad Halleiki teosed on Stockholmi metroo Stadioni jaama kujundus (1973, koos Ake Pallarpiga) ja aerude sari (1975) Stockholmi Moderna Museeti kollektsioonis, tema firmamärgiks kujunesid aga kahepoolsed poolkaare kuju ja sangaga vineermaalid, mida saab lõputult omavahel kombineerida ning mille loomisse või tähenduste andmisse võib sekkuda ka publik. Publiku kaasamine kunstiteose sünniks kuulus juba algusest Halleki tõekspidamistesse. Näiteks 1967. aastal koondas ta ühte Stockholmi galeriisse mitusada polükroomset puumaali/reljeefi kaladest, külastajad aga võisid galeriis kalu juurde vesta. 1960. aastail loobus Hallek vähehaaval korrapärasest nelinurksest maalitahvlist, kuni jõudis 1970. aastail puust väljasaetud objektideni, mida katab õhuke särav värvikiht. Siiski on Hallek maalija par excellence, ja seejuures suurepärane kolorist. Tema loomingus – ühes kõige originaalsemas, innovaatilisemas ja vaimukamas ka eesti kunsti kontekstis – sest Hallek pidas ennast alati ka eesti kunstnikuks, esinedes sageli Välis-Eesti kunstinäituustel ja alates 1990. aastast sageli Eestis – korduvad läbiva motiivina vikerkaar ja päikeseloojang, lapsena kogetud ja meeles püsinud kirkavärvilised loodusnähtuste refleksioonid Läänemaa rannalt, millega kunstnik seob kõige erinevamaid värvikooslusi. Halleki monumentaalne sari “Kaasaskantav päikseloojang” (1990-2025) koosneb sadadest vineermaalidest, mida võib eksponeerida seinal või stangel nagu fotol näha, kuid nendega tohib ka linnas ringi jalutada nagu moodsa aksessuaariga – nii väljendab Hallek kunsti demokraatlikku ja ühiskondlikku tähendust
Tekst ja foto Harry Liivrand
Harry Liivrand on kunstiteadlane, kuraator, muusikakriitik ja kultuuridiplomaat