Tere ja head uut aastat!
Aastavahetusel mõtleme läinud aasta peale ja aja kaduvuse üle, unistame uuest ja kujutame tulevikku ette. See, mida näeme, sõltub vaatepunktist ja silmapiiri laiusest. Samuti näeme elu mitte vaid otse ja isiklikult, vaid ka läbi kellegi teise või millegi muu – läbi lähedaste inimeste, uudisvoogude, raamatute, poliitiliste parteide, iidolite, religiooni, positsiooni, harjumusmustrite vm. Kas oskame leida tavalises ebatavalist ja ebatavalises tavalist? Kas oskame toimuvat enda jaoks tõlgendada nii, et elu on elamisväärne ja hea? Elukunstnikud kindlasti oskavad. Üks viis elule vaadata on aga läbi kunsti ja kultuuri.
2026.aastal teeme koostööd Harry Liivrannaga. Harry Liivrand on kunstiteadlane, kuraator, muusikakriitik ja kultuuridiplomaat. Just teile, kallid Berolina kliendid, palusime talt kunsti ja kultuurialaseid soovitusi, et ta aitaks aardied märgata ja tähtsat tähele panna.
Meie aga ikka ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255. Kui prindite, siis ikka koos Berolinaga!
Teie Berolina
Jaan Vahtra “Sadam”, 1923
Maalikunstniku, kunstiõpetaja ja kirjaniku Jaan Vahtra (1882-1947) teos “Sadam” on eesti modernistliku kunsti üks enim tagaotsitud maale. Kubistlik teos osales 1924. aastal toimunud eesti esimesel rahvusvahelisel näitusel Tartus ja Tallinnas, korraldajaks äsjaasutatud Eesti Kunstnikkude Rühm – esimene eesti moodsa kunsti rühmitus. 1924. aastal osteti maal erakogusse ning alles 2025. aasta sügisel ilmus “Sadam” uuesti avalikkusse, olles müügil galerii Allee sügisoksjonil, kus müüdi lõpphinnaga 200000 eurot. See on müüdud eesti kunstiteoste hindade edetabelis 6. rekordhind (esimesed viis hinda kuuluvad kõik Konrad Mäele). Sadama teema oli 1920. aastate algul populaarne nii eesti graafikas kui maalikunstis – ka oma loomereisidele sõideti siis sageli just merd pidi. Ristkülikukujuliste ja kaarjate vormidega kompositsiooni keskmes olev piibuga mees on kunstniku autoportree. Vahtra oli kõva piibumees ning on ennast piibuga kujutanud ka Eesti Kunstimuuseumi püsikollektsiooni kuuluval autoportreel ja mitmel teiselgi tööl. Lehvivate lippude seast leiame Ungari lipu, mis võis olla inspireeritud parajasti päevakorral olnud soome-ugri suhete tihendamise plaanist. Nimelt oli maali valmimise hetkel korraldamisel suur soome-ugri hariduskonverents Tallinnas (toimus 1924), kus muuhulgas otsustati luua Soomes, Ungaris ja Eestis soomeugrilaste suhtlust koordineerivad keskused.
Tekst ja foto Harry Liivrand