Tere!
Berolina tänab kõiki kliente, kes on sel aastal oma tööks vajaminevad toonerid, printerid või printimispaberi meie käest tellinud.
Berolina tänab Singapuris maailmameistriks kroonitud tipplilleseadjat Ahti Lyra’t lillede, koostöö ja nõuannete eest.
Berolina tänab Berolina tehast, kes varustab Eesti kliente kõige säästvamate ja loodusthoidvamate tooneritega.
Berolina Eesti meeskond annab endast parima, et hoolitseda kõigi teie printimisvajaduste eest. Tarnime igasuguseid toonereid vastavalt kliendi soovile, aga soovitame Berolina toonereid.
….ja seda ikka sellepärast, et:
1. Berolina SuperCart toonerid ei sisalda mutageendeid aineid (mutageenid on ained ja valmistised, mis võivad esile kutsuda geenimuutusi või suurendada nende esinemissagedust) ( Kasutame toonerit, mida on testitud kahjulike ainete suhtes vastavalt „Nordic Swan“ tunnistuse nõuetele. Ei sisalda mutageenseid aineid (Amesi test).)
2. Berolina SuperCart tooneril on printeri tootja standardkassettidega võrreldes kuni 2,5 kordne tootlikkus. Iga Berolina tootega säästate 4,75 KG CO2. (üks suur tooner prindib rohkem ja seega tekib lõpuks vähem jäätmeid)
3. Meie pakendusmaterjalid, karbid ja tootelehed sisaldavad vaid korduskasutatud materjale ja on ka ise 100% korduskasutatavad.
Ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255.
Detsembrikuus lisame igale pakile maiustusi või purgi mett😉
Teie Berolina
Ratsuritäht
Ratsuritäht kuulub Lõuna- ja Kesk-Ameerikast pärit sibullillede hulka, mille looduslikud kasvualad ulatuvad Brasiiliast Peruu ja Boliiviani. Sellesse perekonda kuulub umbes 90 looduslikku liiki, mille ühine joon on pikk puhkefaas ja seejärel äkiline puhkemine suurte, sümmeetriliste õitega. Nende taimede areng on kujunenud piirkondades, kus vihmaperioodid ja pikad kuivad ajad vahelduvad järsult. Just see rütm kujundas ratsuritäheks taime, mis oskab oodata, koguda jõudu ja siis täie hiilgusega avaneda.
Euroopasse jõudis ratsuritäht 18. sajandi lõpus, kui Lõuna-Ameerika taimestik äratas botaanikute laiemat tähelepanu. Esimesed sibulad toodi Inglismaale ja Hollandisse, kus neid hakati kasvatama botaanikaaedades kui eksootilist talvist imeõit. Nii nagu paljud uued taimed, sattus ka ratsuritäht esialgu teistele sarnastele liikidele lähedaseks peetud rühma.
Carl von Linné nimetas ühe lõunapoolsete piirkondade taime Amaryllis belladonna’ks. Paraku ei olnud toona veel selge, kas kirjeldatud taim kuulus Lõuna-Aafrika või Lõuna-Ameerika taimestiku hulka. Selle tõttu said mõlemal mandril leiduvaid sarnase välimusega sibullilled endale sama nime. Hilisemate botaaniliste uurimuste käigus eristas Inglise botaanik William Herbert kaks rühma: Amaryllise, mille kodu on Lõuna-Aafrikas ja mille alla kuulub vaid kaks liiki, ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevad taimed, mida ta nimetas Hippeastrumiks. Herbert andis ka perekonna nime, lähtudes õie kujust, mis meenutas talle rüütlitähte – kreeka sõnadest hippeus ehk rüütel ja astron ehk täht. Alles 1987. aastal rahvusvahelisel botaanikakongressil otsustati lõplikult, et liiginimetust Amaryllis võivad teaduslikult kanda üksnes Lõuna-Aafrika isendid ning tänapäeval jõuluajaga seonduvad õõnsa varrega punased õied on õigemini Hippeastrumid.
Ratsuritähega seostatakse nüüdisajal ka ühte romantilist lugu, mis pärinevat antiikajast. Pajatuse järgi torkas kreeklanna Amaryllis endale kuldse noolega südamesse, et võita külma südamega Alteo armastus. Iga päev külastas ta tema hütti, valades teel verepiisku. Kolmeteistkümnendal päeval õitsesid üle terve tee kaunid erkpunased lilled, võludes Alteo ning parandades Amaryllise südame.