Tere kallid kliendid!
Saadame digitaalse krüsanteemikimbu, mille on spetsiaalselt Teile seadnud Ahti Lyra.
Soovime Teile värviküllast oktoobrit!
Ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255.
Igale pakile lisame maiustusi😉
Teie Berolina
Krüsanteem
Hiinas peetakse krüsanteemi kodumaaks Hiinat. Seal oli krüsanteem populaarsuselt teisel kohal pojengi järel. Tema nime kandis ka hiina aasta 9. kuu ja selle 9. päev. Sellel päeval lõigatud lillel oli uskumuse kohaselt maagiline jõud – koos männivaiguga tehti temast saladuslikku vahendit vananemise vastu.
Jaapanis aga peetakse krüsanteemi kodumaaks Jaapanit, seal on krüsanteemi kasvatatud mäletamata aegadest peale, ta on üldrahvalik lill, mis on tähtis kõigile – lihtrahvast keisrini. Tema kujutamine mistahes vormis oli püha. Krüsanteemimustriga riideid tohtisid kanda ainult keisrikoja liikmed, muid surelikke, kes seadust rikkusid, karistati surmanuhtlusega. Sümboolne 16 õielehega krüsanteemiõis oli jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähiseks. See oli riigi lipul, rahadel, markidel ja jaapani kõrgeimal ordenil, mida nimetatigi krüsanteemiordeniks. Võimu sümbolina hakati krüsanteemi kasutama tõenäoliselt juba 12. sajandil – tol ajal valitsenud mikaado mõõgapidemel on selle lille kujutis.
Jaapanis ja Hiinas ei olnud pühapäevi, aegade jooksul lõi rahvas endale ise pühi, mis üksluisesse argipäevade rivvi vaheldust tõid. Selliste pidupäevade hulgas olid esikohal lillepühad. Kõige populaarsemad olid kevadine kirsi- ja sügisene krüsanteemipüha.. Krüsanteemiõitega kaunistati elamuid, veekogudel sõideti õitega ehitud paatides, kõlas muusika, loeti luuletusi. Pikkadele paberipoognatele kirjutatud luuletusi kinnitati ustele, et lisaks inimestele saaks neid lugeda ka tuul ja neis peituva sõnumi laiali kanda. Imperaatori lossis korraldati eriline tseremoonia. Tervitanud kõrgeid külalisi, viis keiser nad vaatama palee aeda ja kasvuhoonesse seatud krüsanteeminäitust. Papjeemašeest karkassidele kinnitatud lilledest oli kujundatud elusuurusi inim- ja loomafiguure, maastikke ja isegi lahingustseene, kus veri voolas ojadena. Jaapani aednikud oskasid ühendada looduse ja kunsti.
Legend aga räägib, et kunagi ammu valitses Hiinat väga julm imperaator. Ta kuulis, et ühel lähedastest saartest kasvab lill, mille mahlast saab valmistada elueliksiiri ning nagu ka tänapäeva imperaatorid, arvas temagi, et tal on vaja elada igavesti. Kuid selleks, et eliksiir ei kaotaks oma imet tegevat jõudu, peab taimi korjama puhta südametunnistusega inimene. Selge, et ta ise ei vastanud tingimustele ega saanud seda ülesannet usaldada ka ühelegi õukondlastest. Siis tegi üks tema ihuarst ettepaneku valida 300 noormeest ja neidu ja saata need taime järele – tõenäoliselt leidub nende hulgas palju puhta südametunnistusega inimesi. Imperaator kiitis plaani heaks ja ekspeditsioon suundus arsti juhtimisel saartele, kus praegu asub Jaapan. Kas taimi leiti, pole teada, kuid teelesaadetud laevad ei pöördunud kunagi tagasi ja imperaator suri. Kaasaviidud noorsugu , hiina rahva paremik, pani aluse uuele tugevale riigile, mille etteotsa olevat saanud seesama arst.
Krüsanteemi Euroopasse toomise aastaks loetakse 1789, kui kapten Pierre Blancard tõi selle Marseille´sse. Inglismaal sai krüsanteem populaarseks varem kui mujal Euroopas, sest ta kannatas hästi välja inglise udud ja õitses öökülmadeni. Kui 1889. aastal möödus 100 aastat krüsanteemi Euroopasse toomisest, pühitseti seda tähtpäeva suurejooneliselt. Pariisis korraldati näitus, kus 80 konkurenti olid välja pannud 1200 sorti.