Tere kallid kliendid!
Saadame digitaalse sirelikimbu, mille on spetsiaalselt Teile teinud Ahti Lyra.
Saksamaalt on meile tulnud õnne otsimise komme. Õnneseen on see, kes leiab sirelilt õie, mille õiekroonil on tipmeid rohkem kui neli. Mida rohkem, seda suurem õnn on tulemas! Et oma õnne hoida, tuleks leitud õis kas kohe ära süüa võis siis kuivatada ja kindlas kohas alles hoida. Samuti on soovitav soovida üks salasoov, mille täitumisele sirel kaasa aitab.
Saksamaalt on meile tulnud ka printeritele õnne pakkuvad toonerid – Berolina toonerid. Printides Berolina tooneriga tuleb välja rohkem lehti, kui tavalisest toonerist. Printeripargi salasoovidest palume Berolinale teada anda, et saaksime neid täita – tuua toonereid vastavalt teie eelistustele või võtta ette remomditööd printerite korda tegemiseks.
Ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage palun 6517255.
Igale pakile lisame maiustusi😉
Teie Berolina
Sirel
Sireli teaduslik nimi Syringa tuleb kreeka sõnast syrinx, mis tähendab seest õõnsat toru. Kui sireli oksatükist pehme säsi välja lükata, on oksad seest õõnsad ja nendest saab teha puhkpilli – vile või midagi flööditaolist. Klassikalise kreeka paaniflöödi nimi oli syrinx. Selle viled on ühepikkused. Iga vile on vahaga täidetud, et noodid kõlaksid soovitud kõrgusel.
Ennemuistsel ajal aga oli Syrinx Arkaadia nümf. Kui ta oli veel väga noor, armus temasse Vana-Kreeka pooljumal Paan. Paan oli metsavaim, nümfide hirm ja karjaste jumal. Kord ajas ta Syrinxit taga, neiu aga kartis teda ja püüdis tema eest joostes põgeneda. Kahjuks tuli teele ette Ladoni jõgi. Nümf palus end muuta pillirooks. Teised jumalad nägid, et tüdruk ei suuda pakku joosta ja hetkel, kui Paan talle järgi jõudis ning teda emmata soovis, jäi ta käte
vahele üksnes punt pilliroovarsi. Kuna Paan ei osanud Syrinxit teistest pilliroogudest eristada, tegi ta mitmest pilliroost vaha abil flöödi. Sellest ajas peale oli paanflööt temaga alati kaasas ja ta saatis sellel oma laule.
Sireli kodu on Väike-Aasias ja Kagu-Euroopa mägedes. Viini kuninglikesse aedadesse toodi ta 16. sajandi keskpaiku Konstantinopolist. Samast ajast on teada, et mõned sirelipõõsad kasvasid ka Inglismaal kuninglanna Elizabeth I linnalähedase lossi pargis. Inglise keeles kutsutakse sirelit ka piibupuuks (pipe tree), sest selle puit on tihe ja kuumusele hästi vastupidav. Sirelit on varem piibupuiduna kasutatud.
Looduslikust sirelist on aastasadade jooksul aretatud 1500 liht- ja täidisõielist kultuursorti. Esimene täidisõieline sirel on tuntud aastast 1843. Sireli ainus Eestis looduslikult kasvav sugulane on harilik saar. Aia- ja pargitaimedest on sireli lähisugulased õlipuuliste sugukonnas veel forsüütia, liguster, õlipuu, meil haruldane virgiinia lumepuu ja kuulus lõhna-õlitaim jasmiin.