Teretulemast tagasi tööle ja head uut aastat!
Sel aastal teeme koostööd Aleksei Turovskiga, kes toob meieni huvitavaid fakte loodusest ja loomadest. On ju just loodus see, mis annab tasakaalu, õpetab ja toetab, kui vaid oskame märgata ja leiame aega looduses olla.
Sellel aastal valiti Eesti aasta loomaks karu. Uudistest kuulsime, et Eestis elab käesoleval hetkel umbes 1000 karu. Kuidas karud infot vahetavad ja edastavad, sellest lugege palun järgnevast artiklist.
Neid aga, kes oma töö käigus info vahetuseks vajavad printimist, toonereid, printereid või paberit, täname jaanuarikuus vahvlikommipakiga “Mesikäpp” (Kalev, 150g).
Ootame teie kirju e-mailile berolina@berolina.ee või helistage 6517255.
Ka karu prindib!
Karu on üksildane, Eesti suurim kiskjaliste seltsi kuuluv segatoiduline loom. Kuigi kiskja, sööb
ta aga tõepoolest kõike, seentest-marjadest kuni putukateni välja. Näiteks koguni kuni
kolmandik tema suvisest dieedist võivad moodustada sipelgad!
Ehkki karu on üksildane loom, mis tähendab, et ta ei ela karjas või peregruppides, suhtleb ta
sellegipoolest aga ka teiste karudega üsna regulaarselt. Nagu enamikel imetajatel, käib
peamine infovahetus karudelgi läbi lõhnataju. Mis teeb karude infovahetused eriti
omapäraseks, on püsivate eriliste lõhnadega märgiste tegemine oma territooriumi
ääremaadel.
Märgistena kasutab karu peamiselt paksutüvelisi okaspuid. Et karul on väga pikad ja tugevad
küünised, kratsib ta valitud puutüve koort nii kõrgelt kui ulatab, nii et sellest hakkab vaiku
tulema. Seejärel keerab ta ennast seljaga vast-kratsitud tüve poole ja hõõrub enda turja ja
kuklaga puule oma lõhnamärkmed. Nii saabki prinditöö tehtud ja mesikäppade sõnumid
saadetud!
Teksti lõid Aleksei Turovski ja Mattias Turovski, zoosemu@hotmail.com, www.facebook.com/zoosemu
