Kas valida monokroomne ehk must-valge või värviline laserprinter?
Sama tehnoloogia, aga pisut värvilisem?
Võiks arvata, et jah, nii ongi. Lähemal uurimisel selgub aga, et värviline on hoopis teine maailm.
Muidugi on neil palju ühist, sest nii multifunktsionaalsed kontorikombainid, mustvalged ja värviprinterid, faxid, analoog- ja digitaalkoopiamasinad kasutavad kserograafilist printimissüsteemi.
Kõigis seadmetes toimuvad samad protsessid: laadimine, väljastamine, jagamine, ülekandmine, puhastamine ja paberile kuumutamine.
Need protsessid kaasnevad printimisega sõltumata tootjast. Siiski, iga tootja on leidnud oma viisi, kuidas neid protsesse läbi viia.
Iga tootja on väljatöötanud oma tootmistehnoloogia ja kindlad materjalid, uskudes, et just need aitavad tal võita nii kvaliteedi, töökindluse kui ökonoomsuse osas.
Peaaegu kõik HP müüdud printerid, nii must-valged kui värvilised, on algselt arendatud Canoni poolt ja kasutavad niiöelda „kõik-ühes-toonerikassette“. „Kõik-ühes“ on kassetid, milles on nii tahmapaak, kui peaaegu kõik printimissüsteemi kuluvad osad ja see käib ühes tükis printeri toonerikasseti pesasse. See on kokkuvõttes must-valge ja värvilise printimistehnoloogia ainus ühine omadus.
Siin on mõned põhimõttelised erinevused:
Monokroomsed ehk must-valged kassetid kasutavad „traditsioonilist“ magneetilist tahma, berolina ja HP värvitoonerites kasutatakse modernset, keemiliselt toodetud tahma.
Värvitooneris kasutatava keemilise tahma puhul toodetakse iga tahmakübeke molekulaarsel tasemel. Selline komplekstootmine tagab võrdse suurusega ja ühtlaselt ümmargused tahmakübemed/tahmaosakesed.
Must ehk magneetiline tahm on füüsiliselt lõhutud ja vähendatud väiksemateks osakesteks. See protsess sobib täielikult kõrge kvaliteediga musta tahma valmistamiseks, aga see ei vasta absoluutselt värvilise tahma nõuetele.
Veelgi enam, värviline tahm ei ole magneetiline, nii nagu must tahm, sest must tahm sisaldab rauda siduvat magneetilist ainet ferrites, mis värvibki tahma mustaks.
Tulemusena on tahma paak ja tahma kandev rullik värvilistes ja mustades toonerikassettides sootuks erinevad.
Värviliselt printimiseks on vaja nelja tahmakassetti, erinevalt must-valgest printimisest, kus on vaja ainult ühte tahmakassetti. Seega tehnilise defekti tõenäosus on värviprintimisel neli korda suurem, kui must-valgel printimisel.
Teisisõnu: värviline tahmakassett peab olema vähemalt neli korda vastupidavam, et pidada sammu musta tahmakasseti töökindlusega. Berolina statistika näitab, et see oluline parameeter on ilmselt ületatud.
Otsustav tunnus must-valge ja värvilise printimise võrdlemisel on paberi kattuvus.
Must-valge trüki kattuvus A4 paberil on keskmiselt 2% kuni 20%. Äriprintimises on üldiselt sama kattuvus ka värvilise printimise puhul. See kattuvus on värviprintimise puhul toodetud nelja erinevat toonerikassetti kasutades ning iga kasseti osakaal võib oluliselt erineda.
Näiteks vaadates sellele lehele, mida hetkel loete, on näha, et põhiliselt katab lehte must tekst, aga väikest osa lehest, katab ka punane.
Selle lehe printimisel kasutatakse peamiselt musta, magenta ja kollast tahma. Cyan’i pole vaja välja printida, aga cyan toonerikassett saab siiski täielikult kaasatud printimisprotsessi, sest puhastades opc-trumlit ja ülekandelinti toodab see tahmajääke ning lehekülje printimine loetakse kasseti mällu.
Kui seda lehte on prinditud mõned tuhanded eksemplarid, siis see tähendab, et cyan tahmakassett ei saagi tühjaks, aga selle eluiga siiski lõpeb. Selle kasseti jääkide paak on täis ja trummel on iga prinditud lehekülje puhul tööd teinud.
Seda juhtub aeg-ajalt ja selle põhjuseks on värviprintimise süsteemi spetsiifika. Kui printida kasseti kontroll-leht, siis on näha, et tegelik tootlikkus on tunduvalt suurem, kui füüsiliselt väljaprindi järgi arvata võiks.
Seepärast tasub alati printereid erinevatesse töökohtadesse soetades hoolikalt kaaluda, kui suur osatähtsus on sel töökohal printimise mahust värvilisel printimisel. Printerite ja nende kulumaterjalide maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks soovitame suunata printimist nii, et värvilaserprintereid kasutataks siiski enamjaolt värviliseks printimiseks ja must-valge printimine oleks suunatud must-valgesse printerisse. Sellisel moel optimeeritakse jooksvaid printimiskulusid ja säästetakse oluliselt töökeskkonda ning ka keskkonda laiemas mõistes.